Noam Chomsky panus arvutuslingvistika arengusse

Referaat aines "Sissejuhatus arvutuslingvistikasse"
Autor/koostaja: Kaidi Saarnits
Sügis 1999

Noam Chomsky on üks olulisemaid nimesid tänapäeva teaduses. Tema panus keele uurimise alal on väga suur ning ka arvutuslingvistika arenguloos on tema nimi väga tähtsal kohal.

Ta on avaldanud üle seitsmekümne kirjutise erinevatel teadusaladel, mille hulka kuuluvad keeleteadus, psühholoogia, filosoofia, poliitika jne. Ta töötab professorina Massachusettsi ülikoolis.

1980. aastate alguses tegi Chomsky suure läbimurde lingvistikas, mida nimetati ka "Uueks programmiks". Ta avaldas olulised raamatud:

• Knowledge of Language: Its Nature, Origin, and Use (1986)
• Language and Problems of Knowledge: The Managua Lectures (1988)

Tema oluline väide on, et inimesele on kaasa sündinud keelevõime ning keel areneb koos inimese enda arenguga. See tõi kaasa suuri muutusi keeleteaduses.

Chomsky arendas edasi oma õpetaja Z. Harrise ideid. Transformatsioonigrammatikad on toonud kaasa suuri muutusi keeleteaduses. Transformatsioonigrammatika olemus on lühidalt järgmine: Sisaldab baaskomponendi, milleks on kontekstivaba grammatika, mis genereerib süvastruktuuripuude hulga ning transformatsioonilise komponendi, mis on ümberkirjutusreeglite hulk, mille abil luuakse pindstruktuuripuud. Selline lähenemine tõi kaasa muutusi arvutuslingvistika arengus.

Arvutuslingvistikasse tõi 1960. aastail suure muutuse Noan Chomsky generatiivsete grammatikate idee. Kasutab ta väidet, et keeltel on olemas sarnane baas, mille tõttu on võimalik luua arvutitek baseeruvaid keeletöötluspragramme. Chomsky arvates on väga oluline uurida inimese keelepädevust, mitte aga keelekasutust. Seetõttu seadis ta kahtluse alla ka keelekorpuste otstarbekuse, kuna tema arvates ei ole need piisavalt täiuslikud selleks, et lingvist saaks neid oma töös kasutada ning uurida Chomsky arvates põhilist - keelepädevust.

Algselt generatiivse grammatika ideede juures leksikone ei kasutatud, hiljem aga leidis Chomsky, et see oleks siiski vajalik, kuna hakati tegelema ka semantikaga. Leksikoni puhul sai oluliseks just info, mida igale sõnale lisati, ning mitte üksnes süntaktiline, vaid suurel määral ka semantiline.

Generatiivse grammatika puhul oli oluline, et grammatika genereeriks vormiliselt korrektseid lauseid, mille puhul oli oluline ka nende tähendus. Seetõttu oli semantilise info lisamine ülimalt oluline.

Noan Chomsky panus maailma teadusesse on väga suur. Tema laia huvideringi kuulub ka arvutuslingvistika, mille arengule on ta palju kaasa aidanud uudsete ideedega.

Kõiki Fillus publitseeritud materjale võib kasutada vaid Autoriõiguse seadusega ettenähtud korras.
Täpsema info leiate Autoriõiguste leheküljelt.