Korduma kippuvad küsimused

1. Arvutuslingvistika kohta paistab olevat nii vähe materjali! Kust ma leiaksin lisa?
   Kui arvutuslingvistika lehel olevatest materjalidest ja viidetest väheks jääb, siis maksab üles otsida paberkandjal ilmunud kogumikud: "Arvutuslingvistikalt inimesele" (toim. T.Hennoste, TÜ üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1, Tartu 2000) ja "Keel ja Kirjandus" 1/98.
   
   
2. Kirjutan tööd, milles tahan viidata mingile materjalile, mis asub Fillus. Kuidas seda teha?
   Viitamine toimub nagu igale teisele artiklile, teadustööle vms. Interneti kaudu kasutatud kirjandusele või muule Internetis publitseeritud materjalile viitamisel märgitakse kirjesse võrguväljaande aadress. Vt. ka Ellen Uuspõld 2000. Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu.
   Viitamiseks võiks kasutada viidatud dokumendi täpset aadressi (s.t. seda aadressi, mis on konkreetse töö vaatamisel veebilehitseja aadressiribal), nt:
   

   Gabrel, Katrin 1999. Automaatsest süntaksianalüüsist ja kitsenduste grammatikal põhinevast eesti keele süntaksianalüsaatorist. Proseminaritöö. http://www.fillu.edu.ee/sisu.php?teema=1&id=24, mai 2003

   ja hädapärast sobib ka lihtsalt Fillu avalehe aadress, nt:
   

   Gabrel, Katrin 1999. Automaatsest süntaksianalüüsist ja kitsenduste grammatikal põhinevast eesti keele süntaksianalüsaatorist. Proseminaritöö. http://www.fillu.edu.ee, mai 2003

   Erinevalt paberkandjal ajakirjadest või raamatutest saab Internetti riputatud materjale peale avaldamist korduvalt muuta ja täiendada, seetõttu võiks URL-i järele märkida, millal vastavat materjali tsiteerimiseks kasutati (ülaltoodud näites 2003. aasta maikuu).